ਵਰਨ ਭੇਖ ਨਹੀ ਬ੍ਰਹਮਣ ਖਤ੍ਰੀ ॥
varan bhekh nahee brahaman khatree ||
ਵਰਨ ਭੇਖ ਨਹੀ ਬ੍ਰਹਮਣ ਖਤ੍ਰੀ ॥
varan bhekh nahee brahaman khatree ||
ਦੇਉ ਨ ਦੇਹੁਰਾ ਗਊ ਗਾਇਤ੍ਰੀ ॥
dheau na dhehuraa guoo gaitree ||
ਹੋਮ ਜਗ ਨਹੀ ਤੀਰਥਿ ਨਾਵਣੁ ਨਾ ਕੋ ਪੂਜਾ ਲਾਇਦਾ ॥੧੦॥
hom jag nahee teerath naavan naa ko poojaa laidhaa ||10||
Ni caste ni habit, ni brahmane ni guerrier. Ni divinité ni temple, ni vache ni hymne sacré. Ni oblation ni sacrifice, ni bain aux tiirath (lieux de pèlerinage) : nul n'accomplissait de culte. ॥10॥
ਨਾ ਕੋ ਮੁਲਾ ਨਾ ਕੋ ਕਾਜੀ ॥
naa ko mulaa naa ko kaajee ||
ਨਾ ਕੋ ਸੇਖੁ ਮਸਾਇਕੁ ਹਾਜੀ ॥
naa ko sekh masaik haajee ||
ਰਈਅਤਿ ਰਾਉ ਨ ਹਉਮੈ ਦੁਨੀਆ ਨਾ ਕੋ ਕਹਣੁ ਕਹਾਇਦਾ ॥੧੧॥
rieeat raau na haumai dhuneeaa naa ko kahan kahaidhaa ||11||
Ni mollah ni cadi. Ni cheikh, ni maître spirituel, ni pèlerin. Ni sujet ni roi, nul Haumai (ego, orgueil du « moi ») dans le monde, et nul ne se faisait appeler par un nom. ॥11॥
ਭਾਉ ਨ ਭਗਤੀ ਨਾ ਸਿਵ ਸਕਤੀ ॥
bhaau na bhagatee naa siv sakatee ||
ਸਾਜਨੁ ਮੀਤੁ ਬਿੰਦੁ ਨਹੀ ਰਕਤੀ ॥
saajan meet bi(n)dh nahee rakatee ||
ਆਪੇ ਸਾਹੁ ਆਪੇ ਵਣਜਾਰਾ ਸਾਚੇ ਏਹੋ ਭਾਇਦਾ ॥੧੨॥
aape saahu aape vanajaaraa saache eho bhaidhaa ||12||
Ni amour ni Bhagti (dévotion), ni la nature ni sa force. Ni ami ni compagnon, ni semence ni sang. Lui-même le banquier, Lui-même le marchand : voilà ce qui plaisait au Vrai. ॥12॥
ਬੇਦ ਕਤੇਬ ਨ ਸਿੰਮ੍ਰਿਤਿ ਸਾਸਤ ॥
bedh kateb na si(n)mirat saasat ||
ਪਾਠ ਪੁਰਾਣ ਉਦੈ ਨਹੀ ਆਸਤ ॥
paaTh puraan udhai nahee aasat ||
ਕਹਤਾ ਬਕਤਾ ਆਪਿ ਅਗੋਚਰੁ ਆਪੇ ਅਲਖੁ ਲਖਾਇਦਾ ॥੧੩॥
kahataa bakataa aap agochar aape alakh lakhaidhaa ||13||
Ni Védas ni livres révélés, ni Smritis ni Shastras. Ni lecture des Puraanas, ni lever ni coucher. Celui qui parle et qui dit était Lui-même insaisissable : Lui-même fait voir l'Invisible. ॥13॥
ਜਾ ਤਿਸੁ ਭਾਣਾ ਤਾ ਜਗਤੁ ਉਪਾਇਆ ॥
jaa tis bhaanaa taa jagat upaiaa ||
ਬਾਝੁ ਕਲਾ ਆਡਾਣੁ ਰਹਾਇਆ ॥
baajh kalaa aaddaan rahaiaa ||
ਬ੍ਰਹਮਾ ਬਿਸਨੁ ਮਹੇਸੁ ਉਪਾਏ ਮਾਇਆ ਮੋਹੁ ਵਧਾਇਦਾ ॥੧੪॥
brahamaa bisan mahes upaae maiaa moh vadhaidhaa ||14||
Quand cela Lui a plu, Il a créé le monde. Sans nul appui, Il a étendu l'espace. Il a créé Brahma, Vishnou et Shiv, et a fait croître l'attachement à Maya (l'illusion du monde). ॥14॥
ਵਿਰਲੇ ਕਉ ਗੁਰਿ ਸਬਦੁ ਸੁਣਾਇਆ ॥
virale kau gur sabadh sunaiaa ||
ਕਰਿ ਕਰਿ ਦੇਖੈ ਹੁਕਮੁ ਸਬਾਇਆ ॥
kar kar dhekhai hukam sabaiaa ||
ਖੰਡ ਬ੍ਰਹਮੰਡ ਪਾਤਾਲ ਅਰੰਭੇ ਗੁਪਤਹੁ ਪਰਗਟੀ ਆਇਦਾ ॥੧੫॥
kha(n)dd brahama(n)dd paataal ara(n)bhe gupatahu paragaTee aaidhaa ||15||
À de rares êtres, le Guru a fait entendre le Shabad (la Parole divine). Il crée et regarde : Son Hukam (l'Ordre divin) s'étend sur tout. Il a commencé les continents, les univers et les mondes souterrains : du caché Il est venu au manifeste. ॥15॥
ਮਾਰੂ ਮਹਲਾ ੧ ॥
maaroo mahalaa pehilaa ||
ਅਰਬਦ ਨਰਬਦ ਧੁੰਧੂਕਾਰਾ ॥
arabadh narabadh dhu(n)dhookaaraa ||
ਤਾ ਕਾ ਅੰਤੁ ਨ ਜਾਣੈ ਕੋਈ ॥
taa kaa a(n)t na jaanai koiee ||
ਪੂਰੇ ਗੁਰ ਤੇ ਸੋਝੀ ਹੋਈ ॥
poore gur te sojhee hoiee ||
ਨਾਨਕ ਸਾਚਿ ਰਤੇ ਬਿਸਮਾਦੀ ਬਿਸਮ ਭਏ ਗੁਣ ਗਾਇਦਾ ॥੧੬॥੩॥੧੫॥
naanak saach rate bisamaadhee bisam bhe gun gaidhaa ||16||3||15||
Maaroo, Mahalla 1. Pendant des âges innombrables, l'obscurité. Nul n'en connaît la fin. Par le Guru parfait vient la compréhension. Nanak : imprégnés du Vrai, ils sont émerveillés, et dans l'émerveillement ils chantent Ses vertus. ॥16॥3॥15॥
ਧਰਣਿ ਨ ਗਗਨਾ ਹੁਕਮੁ ਅਪਾਰਾ ॥
dharan na gaganaa hukam apaaraa ||
ਨਾ ਦਿਨੁ ਰੈਨਿ ਨ ਚੰਦੁ ਨ ਸੂਰਜੁ ਸੁੰਨ ਸਮਾਧਿ ਲਗਾਇਦਾ ॥੧॥
naa dhin rain na cha(n)dh na sooraj su(n)n samaadh lagaidhaa ||1||
Ni terre ni ciel : seul l'Ordre infini. Ni jour ni nuit, ni lune ni soleil : Il était en méditation dans le vide. ॥1॥
ਖਾਣੀ ਨ ਬਾਣੀ ਪਉਣ ਨ ਪਾਣੀ ॥
khaanee na baanee paun na paanee ||
ਓਪਤਿ ਖਪਤਿ ਨ ਆਵਣ ਜਾਣੀ ॥
opat khapat na aavan jaanee ||
ਖੰਡ ਪਤਾਲ ਸਪਤ ਨਹੀ ਸਾਗਰ ਨਦੀ ਨ ਨੀਰੁ ਵਹਾਇਦਾ ॥੨॥
kha(n)dd pataal sapat nahee saagar nadhee na neer vahaidhaa ||2||
Ni sources de la vie ni parole, ni air ni eau. Ni création ni destruction, ni venue ni départ. Ni continents, ni les sept mondes souterrains, ni océans, ni rivière où coule l'eau. ॥2॥
ਨਾ ਤਦਿ ਸੁਰਗੁ ਮਛੁ ਪਇਆਲਾ ॥
naa tadh surag machh piaalaa ||
ਦੋਜਕੁ ਭਿਸਤੁ ਨਹੀ ਖੈ ਕਾਲਾ ॥
dhojak bhisat nahee khai kaalaa ||
ਨਰਕੁ ਸੁਰਗੁ ਨਹੀ ਜੰਮਣੁ ਮਰਣਾ ਨਾ ਕੋ ਆਇ ਨ ਜਾਇਦਾ ॥੩॥
narak surag nahee ja(n)man maranaa naa ko aai na jaidhaa ||3||
Ni ciel, ni terre des vivants, ni monde d'en bas. Ni géhenne ni paradis, ni mort qui détruit. Ni enfer ni ciel, ni naissance ni mort : nul ne venait, nul ne partait. ॥3॥
ਬ੍ਰਹਮਾ ਬਿਸਨੁ ਮਹੇਸੁ ਨ ਕੋਈ ॥
brahamaa bisan mahes na koiee ||
ਅਵਰੁ ਨ ਦੀਸੈ ਏਕੋ ਸੋਈ ॥
avar na dheesai eko soiee ||
ਨਾਰਿ ਪੁਰਖੁ ਨਹੀ ਜਾਤਿ ਨ ਜਨਮਾ ਨਾ ਕੋ ਦੁਖੁ ਸੁਖੁ ਪਾਇਦਾ ॥੪॥
naar purakh nahee jaat na janamaa naa ko dhukh sukh paidhaa ||4||
Ni Brahma, ni Vishnou, ni Shiv. Nul autre ne se voyait, Lui seul. Ni femme ni homme, ni caste ni naissance : nul ne recevait peine ni joie. ॥4॥
ਨਾ ਤਦਿ ਜਤੀ ਸਤੀ ਬਨਵਾਸੀ ॥
naa tadh jatee satee banavaasee ||
ਨਾ ਤਦਿ ਸਿਧ ਸਾਧਿਕ ਸੁਖਵਾਸੀ ॥
naa tadh sidh saadhik sukhavaasee ||
ਜੋਗੀ ਜੰਗਮ ਭੇਖੁ ਨ ਕੋਈ ਨਾ ਕੋ ਨਾਥੁ ਕਹਾਇਦਾ ॥੫॥
jogee ja(n)gam bhekh na koiee naa ko naath kahaidhaa ||5||
Ni continents, ni hommes de vérité, ni ermites. Ni maîtres accomplis, ni chercheurs, ni gens en paix. Ni yogis, ni ascètes errants, nul habit : nul ne se faisait appeler maître. ॥5॥
ਜਪ ਤਪ ਸੰਜਮ ਨਾ ਬ੍ਰਤ ਪੂਜਾ ॥
jap tap sa(n)jam naa brat poojaa ||
ਨਾ ਕੋ ਆਖਿ ਵਖਾਣੈ ਦੂਜਾ ॥
naa ko aakh vakhaanai dhoojaa ||
ਆਪੇ ਆਪਿ ਉਪਾਇ ਵਿਗਸੈ ਆਪੇ ਕੀਮਤਿ ਪਾਇਦਾ ॥੬॥
aape aap upai vigasai aape keemat paidhaa ||6||
Ni récitations, ni austérités, ni disciplines, ni jeûnes, ni culte. Nul ne parlait d'un second. Lui-même Se crée Lui-même et Se réjouit : Lui-même en fixe le prix. ॥6॥
ਨਾ ਸੁਚਿ ਸੰਜਮੁ ਤੁਲਸੀ ਮਾਲਾ ॥
naa such sa(n)jam tulasee maalaa ||
ਗੋਪੀ ਕਾਨੁ ਨ ਗਊ ਗੋੁਆਲਾ ॥
gopee kaan na guoo guoaalaa ||
ਤੰਤੁ ਮੰਤੁ ਪਾਖੰਡੁ ਨ ਕੋਈ ਨਾ ਕੋ ਵੰਸੁ ਵਜਾਇਦਾ ॥੭॥
ta(n)t ma(n)t paakha(n)dd na koiee naa ko va(n)s vajaidhaa ||7||
Ni pureté rituelle, ni discipline, ni chapelet de basilic. Ni bergères, ni Krishna, ni vaches, ni bouviers. Ni tantra, ni mantra, nulle hypocrisie : nul ne jouait de la flûte. ॥7॥
ਕਰਮ ਧਰਮ ਨਹੀ ਮਾਇਆ ਮਾਖੀ ॥
karam dharam nahee maiaa maakhee ||
ਜਾਤਿ ਜਨਮੁ ਨਹੀ ਦੀਸੈ ਆਖੀ ॥
jaat janam nahee dheesai aakhee ||
ਮਮਤਾ ਜਾਲੁ ਕਾਲੁ ਨਹੀ ਮਾਥੈ ਨਾ ਕੋ ਕਿਸੈ ਧਿਆਇਦਾ ॥੮॥
mamataa jaal kaal nahee maathai naa ko kisai dhiaaidhaa ||8||
Ni rites ni devoirs, nulle mouche attirée par Maya. Ni caste ni naissance visible à l'œil. Ni filet de possessivité, nulle mort inscrite au front : nul ne méditait quiconque. ॥8॥
ਨਿੰਦੁ ਬਿੰਦੁ ਨਹੀ ਜੀਉ ਨ ਜਿੰਦੋ ॥
ni(n)dh bi(n)dh nahee jeeau na ji(n)dho ||
ਨਾ ਤਦਿ ਗੋਰਖੁ ਨਾ ਮਾਛਿੰਦੋ ॥
naa tadh gorakh naa maachhi(n)dho ||
ਨਾ ਤਦਿ ਗਿਆਨੁ ਧਿਆਨੁ ਕੁਲ ਓਪਤਿ ਨਾ ਕੋ ਗਣਤ ਗਣਾਇਦਾ ॥੯॥
naa tadh giaan dhiaan kul opat naa ko ganat ganaidhaa ||9||
Ni calomnie ni semence, ni âme ni vie. Ni Gorakh ni Machhindra. Ni connaissance ni méditation, nulle origine de lignée : nul ne tenait de comptes. ॥9॥