ਸੋ ਛੂਟੈ ਮਹਾ ਜਾਲ ਤੇ ਜਿਸੁ ਗੁਰ ਸਬਦੁ ਨਿਰੰਤਰਿ ॥੨॥
so chhooTai mahaa jaal te jis gur sabadh nira(n)tar ||2||
Celui-là échappe au grand filet, dont le Shabad (la Parole du Guru) demeure sans cesse au-dedans. ॥2॥
ਸੋ ਛੂਟੈ ਮਹਾ ਜਾਲ ਤੇ ਜਿਸੁ ਗੁਰ ਸਬਦੁ ਨਿਰੰਤਰਿ ॥੨॥
so chhooTai mahaa jaal te jis gur sabadh nira(n)tar ||2||
Celui-là échappe au grand filet, dont le Shabad (la Parole du Guru) demeure sans cesse au-dedans. ॥2॥
ਗੁਰ ਕੀ ਮਹਿਮਾ ਕਿਆ ਕਹਾ ਗੁਰੁ ਬਿਬੇਕ ਸਤ ਸਰੁ ॥
gur kee mahimaa kiaa kahaa gur bibek sat sar ||
ਓਹੁ ਆਦਿ ਜੁਗਾਦੀ ਜੁਗਹ ਜੁਗੁ ਪੂਰਾ ਪਰਮੇਸਰੁ ॥੩॥
oh aadh jugaadhee jugeh jug pooraa paramesar ||3||
Comment décrire la grandeur du Guru ? Le Guru est l'océan du discernement et de la vérité. Il est depuis l'origine, à travers tous les âges, le Seigneur parfait. ॥3॥
ਨਾਮੁ ਧਿਆਵਹੁ ਸਦ ਸਦਾ ਹਰਿ ਹਰਿ ਮਨੁ ਰੰਗੇ ॥
naam dhiaavahu sadh sadhaa har har man ra(n)ge ||
ਜੀਉ ਪ੍ਰਾਣ ਧਨੁ ਗੁਰੂ ਹੈ ਨਾਨਕ ਕੈ ਸੰਗੇ ॥੪॥੨॥੧੦੪॥
jeeau praan dhan guroo hai naanak kai sa(n)ge ||4||2||104||
Médite le Naam (le Nom divin) à jamais, teins ton esprit de Har, Har. Le Guru est ma vie, mon souffle et ma richesse ; il est aux côtés de Nanak. ॥4॥2॥104॥
ਆਸਾ ਮਹਲਾ ੫ ॥
aasaa mahalaa panjavaa ||
ਸਰਬ ਸੁਖਾ ਮੈ ਭਾਲਿਆ ਹਰਿ ਜੇਵਡੁ ਨ ਕੋਈ ॥
sarab sukhaa mai bhaaliaa har jevadd na koiee ||
ਗੁਰ ਤੁਠੇ ਤੇ ਪਾਈਐ ਸਚੁ ਸਾਹਿਬੁ ਸੋਈ ॥੧॥
gur tuThe te paieeaai sach saahib soiee ||1||
Aasaa, Mahalla 5.
J'ai cherché parmi tous les bonheurs : nul n'égale Har. C'est par la grâce du Guru que l'on obtient ce vrai Maître. ॥1॥
ਬਲਿਹਾਰੀ ਗੁਰ ਆਪਣੇ ਸਦ ਸਦ ਕੁਰਬਾਨਾ ॥
balihaaree gur aapane sadh sadh kurabaanaa ||
ਨਾਮੁ ਨ ਵਿਸਰਉ ਇਕੁ ਖਿਨੁ ਚਸਾ ਇਹੁ ਕੀਜੈ ਦਾਨਾ ॥੧॥
naam na visarau ik khin chasaa ih keejai dhaanaa ||1||
ਰਹਾਉ ॥
rahaau ||
ਭਾਗਠੁ ਸਚਾ ਸੋਇ ਹੈ ਜਿਸੁ ਹਰਿ ਧਨੁ ਅੰਤਰਿ ॥
bhaagaTh sachaa soi hai jis har dhan a(n)tar ||
Je m'offre à mon Guru, à jamais je me sacrifie pour lui. Que je n'oublie pas le Naam un seul instant : accorde-moi ce don. ॥ Pause ॥
Vraiment fortuné est celui qui porte au-dedans la richesse de Har.
ਆਸਾ ਮਹਲਾ ੫ ॥
aasaa mahalaa panjavaa ||
ਸਾਈ ਅਲਖੁ ਅਪਾਰੁ ਭੋਰੀ ਮਨਿ ਵਸੈ ॥
saiee alakh apaar bhoree man vasai ||
ਦੂਖੁ ਦਰਦੁ ਰੋਗੁ ਮਾਇ ਮੈਡਾ ਹਭੁ ਨਸੈ ॥੧॥
dhookh dharadh rog mai maiddaa habh nasai ||1||
Aasaa, Mahalla 5.
Si ce Maître invisible et infini habitait mon cœur ne fût-ce qu'un instant, toute ma peine, ma douleur et mon mal s'enfuiraient. ॥1॥
ਹਉ ਵੰਞਾ ਕੁਰਬਾਣੁ ਸਾਈ ਆਪਣੇ ॥
hau va(n)n(j)aa kurabaan saiee aapane ||
ਹੋਵੈ ਅਨਦੁ ਘਣਾ ਮਨਿ ਤਨਿ ਜਾਪਣੇ ॥੧॥
hovai anadh ghanaa man tan jaapane ||1||
ਰਹਾਉ ॥
rahaau ||
ਬਿੰਦਕ ਗਾਲਿੑ ਸੁਣੀ ਸਚੇ ਤਿਸੁ ਧਣੀ ॥
bi(n)dhak gaali(h) sunee sache tis dhanee ||
ਸੂਖੀ ਹੂੰ ਸੁਖੁ ਪਾਇ ਮਾਇ ਨ ਕੀਮ ਗਣੀ ॥੨॥
sookhee hoo(n) sukh pai mai na keem ganee ||2||
Je m'offre en sacrifice à mon Maître. Une joie immense naît dans mon esprit et mon corps quand je Le médite. ॥ Pause ॥
J'ai entendu ne serait-ce qu'un peu parler de ce vrai Seigneur, ô ma mère, et j'ai trouvé le bonheur des bonheurs — sa valeur, je ne saurais l'estimer. ॥2॥
ਨੈਣ ਪਸੰਦੋ ਸੋਇ ਪੇਖਿ ਮੁਸਤਾਕ ਭਈ ॥
nain pasa(n)dho soi pekh musataak bhiee ||
ਮੈ ਨਿਰਗੁਣਿ ਮੇਰੀ ਮਾਇ ਆਪਿ ਲੜਿ ਲਾਇ ਲਈ ॥੩॥
mai niragun meree mai aap laR lai liee ||3||
Mes yeux L'ont pris pour bien-aimé ; en Le voyant je suis tombée éprise. Moi qui suis sans vertu, ô ma mère, Il m'a Lui-même attachée au pan de sa robe. ॥3॥
ਬੇਦ ਕਤੇਬ ਸੰਸਾਰ ਹਭਾ ਹੂੰ ਬਾਹਰਾ ॥
bedh kateb sa(n)saar habhaa hoo(n) baaharaa ||
ਨਾਨਕ ਕਾ ਪਾਤਿਸਾਹੁ ਦਿਸੈ ਜਾਹਰਾ ॥੪॥੩॥੧੦੫॥
naanak kaa paatisaahu dhisai jaaharaa ||4||3||105||
Il est au-delà des Vedas, des écritures et du monde entier. Le Roi de Nanak, Lui, se montre manifestement. ॥4॥3॥105॥
ਆਸਾ ਮਹਲਾ ੫ ॥
aasaa mahalaa panjavaa ||
ਲਾਖ ਭਗਤ ਆਰਾਧਹਿ ਜਪਤੇ ਪੀਉ ਪੀਉ ॥
laakh bhagat aaraadheh japate peeau peeau ||
ਕਵਨ ਜੁਗਤਿ ਮੇਲਾਵਉ ਨਿਰਗੁਣ ਬਿਖਈ ਜੀਉ ॥੧॥
kavan jugat melaavau niragun bikhiee jeeau ||1||
Aasaa, Mahalla 5.
Des centaines de milliers de dévots T'adorent, répétant : « Bien-aimé, Bien-aimé ! » Par quel moyen puis-je m'unir à Toi, moi âme sans vertu et souillée par le vice ? ॥1॥
ਤੇਰੀ ਟੇਕ ਗੋਵਿੰਦ ਗੁਪਾਲ ਦਇਆਲ ਪ੍ਰਭ ॥
teree Tek govi(n)dh gupaal dhiaal prabh ||
ਤੂੰ ਸਭਨਾ ਕੇ ਨਾਥ ਤੇਰੀ ਸ੍ਰਿਸਟਿ ਸਭ ॥੧॥
too(n) sabhanaa ke naath teree sirasaT sabh ||1||
ਰਹਾਉ ॥
rahaau ||
ਸਦਾ ਸਹਾਈ ਸੰਤ ਪੇਖਹਿ ਸਦਾ ਹਜੂਰਿ ॥
sadhaa sahaiee sa(n)t pekheh sadhaa hajoor ||
ਨਾਮ ਬਿਹੂਨੜਿਆ ਸੇ ਮਰਨਿੑ ਵਿਸੂਰਿ ਵਿਸੂਰਿ ॥੨॥
naam bihoonaRiaa se marani(h) visoor visoor ||2||
Tu es mon soutien, ô Govind, protecteur du monde, Dieu miséricordieux. Tu es le Maître de tous, toute la création est Tienne. ॥ Pause ॥
Tu es le secours perpétuel : les saints Te voient toujours présent. Ceux qui sont privés du Naam (le Nom divin) meurent en se consumant de chagrin. ॥2॥
ਦਾਸ ਦਾਸਤਣ ਭਾਇ ਮਿਟਿਆ ਤਿਨਾ ਗਉਣੁ ॥
dhaas dhaasatan bhai miTiaa tinaa gaun ||
ਵਿਸਰਿਆ ਜਿਨੑਾ ਨਾਮੁ ਤਿਨਾੜਾ ਹਾਲੁ ਕਉਣੁ ॥੩॥
visariaa jin(h)aa naam tinaaRaa haal kaun ||3||
Ceux qui servent avec l'amour humble du serviteur voient cesser leur errance. Mais ceux qui ont oublié le Naam, quel sera leur sort ? ॥3॥
ਜੈਸੇ ਪਸੁ ਹਰਿੑਆਉ ਤੈਸਾ ਸੰਸਾਰੁ ਸਭ ॥
jaise pas hari(h)aau taisaa sa(n)saar sabh ||
ਨਾਨਕ ਬੰਧਨ ਕਾਟਿ ਮਿਲਾਵਹੁ ਆਪਿ ਪ੍ਰਭ ॥੪॥੪॥੧੦੬॥
naanak ba(n)dhan kaaT milaavahu aap prabh ||4||4||106||
Comme une bête laissée brouter en liberté, tel est le monde entier. Ô Dieu, tranche mes liens et unis-moi à Toi, dit Nanak. ॥4॥4॥106॥
ਆਸਾ ਮਹਲਾ ੫ ॥
aasaa mahalaa panjavaa ||
ਹਭੇ ਥੋਕ ਵਿਸਾਰਿ ਹਿਕੋ ਖਿਆਲੁ ਕਰਿ ॥
habhe thok visaar hiko khiaal kar ||
ਝੂਠਾ ਲਾਹਿ ਗੁਮਾਨੁ ਮਨੁ ਤਨੁ ਅਰਪਿ ਧਰਿ ॥੧॥
jhooThaa laeh gumaan man tan arap dhar ||1||
Aasaa, Mahalla 5.
Oublie toutes les choses, ne pense qu'à l'Unique. Rejette ton faux orgueil et offre-Lui ton esprit et ton corps. ॥1॥
ਆਠ ਪਹਰ ਸਾਲਾਹਿ ਸਿਰਜਨਹਾਰ ਤੂੰ ॥
aaTh pahar saalaeh sirajanahaar too(n) ||
ਜੀਵਾਂ ਤੇਰੀ ਦਾਤਿ ਕਿਰਪਾ ਕਰਹੁ ਮੂੰ ॥੧॥
jeevaa(n) teree dhaat kirapaa karahu moo(n) ||1||
ਰਹਾਉ ॥
rahaau ||
ਸੋਈ ਕੰਮੁ ਕਮਾਇ ਜਿਤੁ ਮੁਖੁ ਉਜਲਾ ॥
soiee ka(n)m kamai jit mukh ujalaa ||
ਸੋਈ ਲਗੈ ਸਚਿ ਜਿਸੁ ਤੂੰ ਦੇਹਿ ਅਲਾ ॥੨॥
soiee lagai sach jis too(n) dheh alaa ||2||
Aux huit veilles du jour, loue le Créateur : c'est Toi. Je vis de tes dons ; accorde-moi ta grâce. ॥ Pause ॥
Accomplis l'œuvre qui rend ton visage lumineux. Celui-là seul s'attache à la vérité à qui Tu la donnes, ô Seigneur. ॥2॥
ਜੋ ਨ ਢਹੰਦੋ ਮੂਲਿ ਸੋ ਘਰੁ ਰਾਸਿ ਕਰਿ ॥
jo na ddaha(n)dho mool so ghar raas kar ||
ਹਿਕੋ ਚਿਤਿ ਵਸਾਇ ਕਦੇ ਨ ਜਾਇ ਮਰਿ ॥੩॥
hiko chit vasai kadhe na jai mar ||3||
Établis cette demeure qui jamais ne s'écroule. Loge en ton cœur l'Unique qui jamais ne meurt. ॥3॥
ਤਿਨੑਾ ਪਿਆਰਾ ਰਾਮੁ ਜੋ ਪ੍ਰਭ ਭਾਣਿਆ ॥
tin(h)aa piaaraa raam jo prabh bhaaniaa ||
ਗੁਰ ਪਰਸਾਦਿ ਅਕਥੁ ਨਾਨਕਿ ਵਖਾਣਿਆ ॥੪॥੫॥੧੦੭॥
gur parasaadh akath naanak vakhaaniaa ||4||5||107||
Ceux-là chérissent le Seigneur qui plaisent à Dieu. Par la grâce du Guru, Nanak a dit l'Indicible. ॥4॥5॥107॥